Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad kraav (Hollandi vanasõna)

Head aasta 2011 esimese nädala edukat lõpulejõudmist. Sest head uut aastat ei tohi enam soovida.

Kuidas uus aasta tuli..nagu eelmises postituses sai mainitud, siis suure peoga. Nagu sai ka mainitud, olid inimesed juba enne üheksat kohal, siis kui kolm Eesti neiut ei olnud veel peorõivaiski (kas selline kääne/sõna on üldse olemas: peorõivaiski, kõlab imelikult, agama loodan et saate kõik aru mida ma mõtlesin).

Enne peo algust sain ma ka šoki osaliseks. Läksin vetsu ja vetsust välja tulles nägin kahte poissi midagi ninna tõmbamas, mis ilmselgelt ei olnud tuhksuhkur. Filmist on küll selliseid asju nähtud, kuid live's  oli kuidagi palju hullem. Pärast selle nägemist ma enne poolt ühteist toast välja ei julgenud minna.. Õnneks need ei olnud meie tuttavad poisid ja ülejäänud õhtu ma nendega kokku ei sattunud, kuigi Gleale pakuti kahel korral kokaiini (millest ta muidugi keeldus)! Meie omad poisid ütlesid ka, need on mingid imelikud, et kohe peo alguses tõmbavad end pilve.

Kui mõned ülal mainitud narkootilised vahejuhtumid välja arvata, siis oli tore pidu. Rahvast vist päris 150 ei olnud kohal, kuid parasjagu siiski.Kohal oli kolm või neli erinevat DJ-d, valgustehnika, avatud baar ja kõik muu tore. Keskööl sai näha ilutulestikku ja mekkida šampust. Glea käis kahel korral käpuli ja mina ühel korral, mitte seepärast, et oleksime liiga joogised olnud, vaid pigem seepärast, et inimesed ajasid jooke tantsupõrandale ja siis seal talluti mustade jalanõudega sees, põrandale tekkis libe sopakord. Minu õnnetuseks jäi tantsupõrand WC teele ja just "ninapuuderdamisruumi" minnes ma käpuli käisingi. Luud on terved, ego sai natukene kannatada.

Mina läksin kuue ajal magama, kuid muusika (muusika on selle asja kohta liiga palju öeldud, pigem hull tümakas) kestis veel edasi, ma ei tea millal see vaikis, mina olin selleks ajaks sügavas unes.

Hommikul koridoris liikudes oli õhus tunda õllevinet ja näha sopast põrandat, nüüdseks on kõik korras.
Pärast aastavahetust mängisime Breti ja Gleaga turiste, käisime linnapeal, Glea ja Bret käisid ka kanali kruiisil. Oli tore. Nüüdseks on Bret juba lahkunud.

Turistid Amsterdamis: Mae, Bret ja Glea

Mina olen nüüd haige. Ei ole eriti meelidiv, aga ju see oli paratamatus, kui ümberringi kõik gripis vaevlesid. Loodan lähipäevil juba terveks saada, ei viitsi haige olla. Äärmiselt tüütu!

  Maja hakkab üha tühjemaks jääma, inimesed kolivad välja, hüljatud mööbel vedeleb koridoris ja palju vaiksem on. Niii kahju.. ja nagu on enne korduvalt mainitud, siis tahaksin ma siia majja kauemaks jääda, nagu ka teised majaelanikud.

Saldejumps ja valleraa, 

   Mae