You grabbed my ass again..

Head vana lõppu ja uue algust. Nüüd siis viimane postitus aastal 2010. Kuigi Austraalias olles oleks juba 2011. Nii, et head uut aastat neile, kes Austraalias asuvad hetkel :)

   Jõulude paiku sai kodumaad väisatud. Peaks mainima, et oli äärmiselt meeldiv olla natukeseks jälle kodus ja see puhkus jäi isegi liiga lühikeseks. Mõnus oli näha peret ja sõpru ja magada oma voodis. Ja muidugi lumi..ohh see tore ja valge lumi, mida oli üüratult palju. Kõige suurem pluss oli siiski ka söök, sai sülti, liha, kapsast, kodust hapukurki ja kõike head paremat. Pärast kolmepäevast söömaorgiat oli muidugi raskem liikuda aga see kõik oli seda väärt!!

Nüüd uue aasta hakul oleme juba Gleaga Amsterdamis tagasi. Külas on meil ka Glea klassiõde Bret. Samuti tore tüdruk (nagu me kõik siin :D). Bret on ka ise Erasmuslane ja õpib Itaalias, pärast nädalast puhkust Amsterdamis naaseb ta saapariiki. 

Hetkel meenutab kodukant ( ja arvatavasti ka muud kandid Amsterdamis) kergelt sõjatandrit. Paugukad ja raketid lendavad 24h. Vahel oleks tahtmine mõnele väiksele poisile piki pead anda selle eest, et ta juba hommikul kell 9 hakkas oma ilutulestikuga paugutama. Äärmiselt häiriv. Kui juba praegu käib selline möll, mis siis veel õhtupoole  toimub. Osad paugud on niii valjud nagu õhiks keegi maju.

Kindluse mõttes seisan õhtul kuskil seina ääres ja üritan rakettidega mitte pihta saada. Meie majas toimub ka suur-suur aastalõpupidu. Ettevalmistused algasid juba varakult ja eile sain ka natukene abiks olla. Oodata on kuni 150 inimest, või rohkem. Selles suhtes on hea, et kui peotuju otsa saab, saame kiiresti magama kobida. No paistab igatahes üks kõva pidu tulevat. 

Täna (31.12.10) lõpetavad kohalikud rongid juba kell kaheksa sõitmise, niiet arvatavasti on meie maja juba üheksa ajal inimesi täis, kuigi pidu algab alles kell 22.

Alustasin ka uue projektiga..kuna me niikuinii peame siit välja kolima, siis ei ole ju eriti muret kui ma ühe valge seina täis sodin?! Igatahes, meil oli üks must marker ja kuna mul oli igav eile, siis otsustasin rakendada oma kunstiannet seina peal. Kunagi kui nö. valmis on , siis teen pilti ka mälestuseks.

Kuna unustasin õigel päeval seda teha, siis Kallid Marin ja Monika palju, palju, palju, palju, palju, palju õnne sünnipäevaks!!!! Vahukooretorte, šampust ja pehmet põrumist sõidueksamil!! Paid-kallid ja musid!

Tervitused lähevad seekord kõikidele inimestele, kes peavad juba esimesel jaanuaril tööle minema! Olge tublid!!

Head ja turvalist aastalõppu ning kõige produktiivsemat uut aastat kõikidele!!

Mae 2010 :)

Ich spreek natukene every taal I kenne..

.. ehk siis on mul siin ka suurepärane võimalus rääkida saksa keeles, lisaks eesti, inglise ja hollandi keelele. Vahel lähevad küll sõnad sassi ja ükspäev  ma unustasin juba ära kuidas on laupäev saksa keeles, sest hollandi keeles on see Zaterdag. Ja siis ma ükskord tahtsin Glealt midagi küsida ja küsisin seda inglise keeles ja Kairega messengeris rääkides viskasin ka kogemata mõned ingliskeelsed sõnad vahele. Mõnikord on keeled nii segamini, et üheski keeles ei tule vajalik sõna meelde. Hollandi keeles tegelikult ma veel palju ei oska, aga laused mida tean, üritan ikka hoolega kasutada. Majaelanikud on ka hakanud minuga hollandi keeles rääkima. Lihtsaid asju siiski, et kuidas läheb jne. Alati kõigest aru ei saa ja siis on jälle lihtsam inglise keele peale üle minna. Aga vahel on nii tore seltskonnas olles taibata, et ma sain isegi aru millest nad rääkisid. Erinevalt algusest, mil ma ei saanud üldse aru kus üks sõna lõppeb ja teine algab. Muidugi on kohaliku ropud sõnad selgeks õpetatud.

 Eilne päev (17.dets) ei olnud kõige parem päev. Eelmine nädal saime peaaegu kindla vastuse, et saame oma praegusesse elukohta kauemaks jääda. Olime õnnelikud, kuid üritasime hoida siiski kainet mõistust, sest vastus ei olnud 100% kindel. Aga siiski lootsime parimat, sest uued ja vanad majaomanikud olid kahe käega selle poolt, et siin võib veel aastakese elada. 

Eile saime teada, et tegelikult ikkagi ei saa siia jääda. Välja peame kolima 12.jaanuar. Häid jõule, te olete kodutud. Ja põhjus miks me siia jääda ei saa on see, et linnavalitsus ei viitsi paberimajandust korda ajada. Liigne bürokraatia vms. NÕME. ma ei taha siit ära kolida :(!!! 

Aga muidu oli eile ilus ilm vähemalt. Sadas laia lund ja kogu Amsterdam oli kaoses, sest ilmselgelt nad ei oska liigelda ja elada, kui maad katab 10 cm lund. Sahkasid me tee peal ei näinud ja kuuldavasti hakkab linnal ka sool varsti otsa saama. Küll aga nägime palju suvekummidega autosid, kes suuremate ja väiksemate teenurkade peal kinni olid jäänud. Kuna me olie trammis samal ajal, siis ei saanud ka lükkama minna. Keegi teine ka ei läinud, vaatasid pealt ja tegid pilte :D. Tegelikult kesklinnas olid üldse teed täiesti jääs.. nalja kui palju, vähemalt meie jaoks. Õnneks ise pikali ei kukkunud, kuid palju puudu ka ei jäänud.

Tahtsin veel lühidalt rääkida ühest hästi lahedast lektorist, kelle loengud kahjuks läbi said :(.

  Igatahes.. ta on ligi 30 aastat vana türgist pärit moslem, kes religiooni ei praktiseeri, tarbib alkoholi ja on avalikult gay. Ta rääkis alati väga huvitavalt ja nalja sai kui palju tema loengutes. Parasjagu kui rääkisime kultuurišokist, siis ta mainis ka, et sai mõni nädal tagasi kultruurišoki osaliseks. Nimelt läks ta ühe oma sõbraga peole ja kui uksest sisse astus oli ta hämmingus, et kuhu kohta ta sattunud on. Ütles, et tema ja ta sõber olid vist ainukesed normaalsed gayd seal peol. Peol olid transvertiidid, nahkriietes mehed, drag queenid ja igasugu muud kuulsad ja kummalised. Laual oli kokaiin ja alkohol ja kõik olid omas elemendis. Ta arvas, et läheb tavalisele majapeole aga sattus hoopis kuhugi mujale. No tema juttu kuulata oli igatahes väga naljakas..ilmselgelt naljakam, kui minu kirjutust siit blogist lugeda. Aga siiski on väga kahju, et temaga enam loenguid ei ole.

Aa..ja üks teine õppejõud. 60ndates mees. Ütles, et uuel aasta kui on viimane loeng, siis võiksime selle varem ära lõpetada ja üle tee pubisse õlut jooma minna. Noh nii, et otsad kokku tõmmata ja head aega soovida :D. Vahvad lektorid siin Amsterdamis!

Kuulsin Maritilt kaebusi, et mu postitused on liiga pikad. Uuest aastat üritan end parandada ja lühemalt kirjutada. Mulle endale ka tegelikult ei meeldi pikki postitusi lugeda ...

Järgmine nädal koju! Elagu hapukapsas, sült ja sealiha!!

Tervitaks ümber maailma tuuritavaid Sikkuteid! Pole nendest ammu kuulnud!

Mae Rae 

PS! ühe asja pean veel lisama, mis mulle nalja valmistab ja samas ka pettumust. Väga paljud kohalikud arvavad, et Eesti kui endine idabloki riik on vist veel keskajas. Esiteks nad ei tea, et me oleme Euroopa liidus, siis teiseks nad olid imestunud kui kuulsid, et ka meie kuulame vahest lääne muusikat ja siis mõned päevada tagasi küsis üks naabripoiss ühise õhtusöögi ajal, et kas meil Eestis majoneesi ka on!  No mida iganes..me leiutasime Skype (no mitte täielikult aga nemad seda ei tea) ja tuludeklaratsiooni teeme ka ilma paberiteta.. vot siis nii!  Tervitusi ka koopainimestele Eestisse, kes ei tea Michael Jacksonist midagi!

Are you twins??

Ma olen juht, ma olen ratta juht ja keegi mind kinni ei pea..sest igat liiklusmärki ja igat rattavärki ma täpselt EI tea ja meeles ei pea! Kuid tegelikult oli meie esimene rattasõit väga mõnus. Vähemalt mulle meeldis. Glea veel väriseb kui mõtleb, et esmaspäeval on jälle vaja kooli minna. Ta tegi seitse väikest avariid ka ja kingaotsad on katki kulunud pidurdamisest (kuigi meil on ka ratastel pidurid olemas). Aga igatahes...reedene päev oli super päev ka sõitmiseks, päike paistis, ei olnud üleliia külm ja ei olnud ka üleliia soe. Korra eksisime ära, aga see võttis vaid paar minutit ja siis saime õigele teele tagasi. Tunnike on paras aeg, et kooli jõuda, kui niimoodi ilusasti rahulikult sõita. Ei taha koolis mingi higikoll olla. Ja ma tõesti ei tea kas ratturitel Amsterdamis on alati õigus igal pool sõita kui foor teisiti ei väida. Ma ka sõitsin mööda ringteid ja ristmikke, lootes, et keegi mind alla ei aja. Aga see tähendab vist, et ma olengi peaaegu nagu kohalik, kes ei karda rattaga igal pool sõita ja surma saada.

Rattalukud saime ka omale, mis ei olnudki nii kallid kui ma arvasin. Ostsime kolm lukku 40 euro eest. Mina tahtsin tingimata roosat lukku oma mehise ratta juurde ja selle ma ka sain, Glea võttis samuti roosa luku ja siis lisaks veel üks eriti suur must lukk, et saaksime rattad omavahel ja posti külge kinnitada. Kui keegi tahab neid varastada, siis natukene pusimist ehk ikka.

Aga nüüd tuli lumi maha ja läke külmaks. Ei sõida jälle rattaga. Nüüd on kohe üldse rattaid linnapildis vähem näha, aga siiski jagub neid rohkem kui Eestis. Meie Gleaga otsustasime oma riideid ja tervist säästa ja nüüd liigume jälle ühistranspordiga. Kohe kui lumi ära sulab, hakkan mina uuesti rattaga sõitma!!! Aga samas paistab, et tuleb jälle üks korralik talv Euroopas. Meil päike paistab aga õues on miinus viis kraadi. Tuule tõttu tundub see kaks korda külmem!

 Eelmine nädal oli muidu üldiselt vaikne, ei viitsinud erit välja minna ja kedagi külla ka kutsuda. Glea õppis ja mina vaatasin natukene seebikaid.

Kuigi laupäeval käisime siiski linnapeal, et mitte tervet päeva kodus istuda. Läksime õhtul linnapeale ja liikusime kõige elavamasse kohta Amsetrdamis- Leidseplein või siis teisisõnu Entertainment Center . See on suur plats, kus ümberringi erinevad pubid, klubid ja kohvikud. Praegu on seal ka väike uisuväli ja jõuluturg. Uisusväli on umbes sama suur kui Mariti tuba ja selle keskel on veel kaks puud ka ( ok, tegelikult on natukene suurem kui Mariti tuba, kuid mitte palju). Jõuluturg on ka tore, kuigi terve Leidseplein on Raekojaplatsist väiksem, leidub seal siiski palju toredaid putkasid. Peamiselt müüakse seal süüa ja juua- bratwurst, hiina toitu, hõõgveini, puuviljad kastetud šokolaadi (banaanid, õunad, maasikad, viinamarjad jne! nämm), crepes, neegrimusid ehk siis need vahukommid kaetud šokolaadiga, kui seal on neid nii palju erinevaid, et silme eest läheb kirjuks. Mõned käsitöö asjad on vist ka, kuid siiski peamiselt toit.  Eile maitsesime seal bratwursti, mis oli päris hea. Kui me Leidsepleinil külmetasime ja asvastasime, et viimasest trammist maha olime jäänud, siis tuli üks indoneesia-hollandi-iiri ja veel paljudest erinevatest suguvõsadest pärit mees, kes kutsus meid salsat tantsima ning arvas, et me oleme kaksikud. Kuna me olime külmavõetud nägudega, oletas ta, et me ei ole külmaga üldse harjunud, et siin on miinu kaks kraadi ja sentimeeter lund..et te vaesed tüdrukud peate siin külmetama. Ajas naeru peale, sest ta ilmselgelt ei teadnud kus Eesti on ja seda, et meite maal on üldjuhul palju, palju külmem. Salsa tantsust me viisakalt keeldusime ja asusime koduteele.

Sel teisipäeval (01.dets) käisid meid kursakaaslased külas. Kuna teisipäeviti on Amsterdamis üks Erasmuse pidu, siis enne otsustasime meie juures istuda. Kõik kohale ei tulnud aga kohaletulnutega oli väga lõbus. Peo lõpupoole ühinesid meiega ka kolm majaelanikku. Oli tore..aga enamus siiski linna peole ei viitsinud minna (mina olin ka nende seas). Õues oli külm ja lumine ka..

Kursakaaslased on meil ka toredad!

 Neljapäevaks tegin ma kooli kooki, sest ühel kuraõel, Sandral, oli sünnipäev ja Nivikka pakkus välja, et teeme kursuse poolt talle üllatuse. Üllatus talle meeldis ja kook maitses ka :) Õhtul läksime ühikasse sünnipäeva tähistama. Seal ajas meid kella ühe ajal välja üks väga ülbe noormees, kes ei lubanud sekundidki kauemaks jääda. Mis meil muud üle jäi kui õue külmetama minna. Kuna me ei teadnud kuidas sealt täpselt koju saada ja viimane ühistransport oli ka juba lõpetanud liikumise, siis jalutasime kesklinna ja sealt ööbussiga koju... õnneks ära ei külmunud.

Reedel käisime kinos..suur, suur kino oli ja vaatasime Potteri filmi (jah Marit, ma loen need raamatud ka ükskord läbi!). Pilet maksab siin 9 eurot..polegi kõige hullem.

Kodus ootas meid väike pidu..mitte midagi erilist, istusime niisama filmimehe toas, rääkisime juttu. Kuigi jh hiljem arenes see õhtu osade jaoks karaokeõhtuks. Mina jällegi osa ei võtnud, kahju kui teised peaksid minu pärast kurdiks jääma! Nalja sai igatahes rohkem kui rubla eest! Ma hakkan vist vanaks jääma, sest olin esimeste seas kes magama kobis.

 Vahepeal on meile jällegi lund juurde sadanud! Ostsime poest mandariine, tegime piparkoogimaja (Kaire toodud valmis juppides) ja lumemme. Ega need jõulud väga kaugel ei olegi! Mandariinid kaovad kilode kaupa mu suhu. Mul on mingi allergia ka, aga see ei ole vist mandariinidest, kuigi ma ei tea kas kilo mandariine päevas kõige parem idee on!?

Täna on väga laisk laupäevak. Homme peab jälle tubliks hakkama. Need õppimisasjad ei ole endiselt kuhugi ära kadunud.

Tervitaks kõiki inimesi kellel on lokkis juuksed!

Goedeavond!

Mae