:)

Kolmapäeval (26.01) tegime lähemat tutvust punaste laternate rajooniga. Ei, ei.. ma ei läinud sinna oma keha müüma. Patrick tegi meile ekskursiooni ja näitas mõnda uut kohta. Ühtlasi käisime ka kahe euro eest peepshow-d vaatamas. Arvan, et see oli minu esimene ja viimane sellelaadne kogemus. Rohkem ma sellest ei räägiks!

Jalutasime veel rajoonis ringi ja nägime enda jaoks nii mõndagi uut, huvitavat ja šokeerivat. 

Hiljem läksime Waterhole baari. See on tore koht, kus on iga õhtu live muusika, sealt edasi läksime Amsterdamned-isse. See meenutas midagi Nimeta baari sarnast Tallinnas. Seal sai kõvasti tantsu vihutud, see oli esimene kord kui me Amsterdamis olles käisime sellises kohas (ja üldse tantsu vihtumas). Öö veetsime Patricku juures diivanil, sest praamid ilmselgelt nii hilja(vara) koju ei vii. 

Täna (28.01) on Glea sünnipäev! Palju, palju õnne talle! 

Glea hommikune sünnipäevakook!

Õhtul tulevad meile ka sõbrad külla, et tähistada nii sünnipäeva kui ka uude kohta kolimist. Tõime poest kasti õlut ja mõned pudelid veini, kapis on krõpsu ja kommi. Pidu võib alata!!

Ilm on ka kevadine. Päike paistab, kuid kraadiklaas on nullis.

Terv,

 Mae

Smile if you like me

Tõime lõpuks oma rattad Tooropist ära (ehk siis oma vana elukoha juurest) ja sõitsime nendega koju. Millalgi lähme ratastega Amsterdam- Noordi avastama. Siin pidavat interneti andmetel ilusaid maju ja veskeid olema. 

Glea ostis eile (25.01) kohalikust spordipoest korvpalli. Ta ise on vana kossuäss, käis mitu aastat trennis. 

Pall ostetud, otsustasime kohalikule platsile loopima minna. Natukese aja pärast ühines meiega ka kohalik 10 aastane koolipoiss. Vahva oli. täna lähme ka palli loopima. Ja meil on nüüd hüppenöör ka olemas...spordimutid koos siin.

Aga me olemegi siin jube laisaks läinud, kooli hetkel enam ei ole ja muud ka eriti teha ei ole. Magame lõunani  ja siis on juba jälle aeg magama minna. Enam ei viitsi logeleda, tahaks midagi teha! 

Kool on tegelikult põhimõtteliselt täiesti läbi, veebruaris algab hoopis täiesti uus kursus, hoopis teise nimega ja uued inimesed ka. Me tegelikult ei plaaninud sealt eriti aineid võtta ja minul punkte ka vaja ei ole, kuid mõne huvitava aine võtan siiski. Hollandi keele õppimist jätkan ka.

  Vahepeal kohutavad uudised..kohutavad ma ütlen teile. Hommikul lehte lugedes nägin pealkirja, et kakole kehtestatakse ekspordi keeld! Maailma lõpp läheneb ilmselgelt. Andsin Maritile käsu, et ta papile kindlasti edastaks ostunimekirja, mis koosneb 50 kg Meie Margi kakaost. Sest ilmselgelt ei saa ilma kakaota šokolaadi keeksi teha, kuumast kakaost rääkimata. Lisaks veel paljud muud magustoidud ja joogid.. kurbus minu südames. Õnneks on meil kapis veel Eesti šokolaadi, kuid ilmselgelt peab ka seda kokku ostma hakkama. Kuid ärge kaotage lootust, kallid kaas kakaosõbrad, ehk kaob ka see ekspordikeeld ja kakaod võib jällegi vabalt poelettidelt leida! Saabub aeg, kui kakaokooke, keekse ja maiustusi jagub kõigile!! Oleme koos positiivsed sellel raskel teel!!!

Täna (26.01) käisime ka Gleaga korvapalli mängimas. Meiega ühinesid jällegi kolm kohalikku poissi, kes olid vanuses 11, 11 ja 12, kuigi üks (kõige lühem) väitis, et ta on 25. Tema sõber vihjas ka, et ta on lilliput! Igatahes saime hollandi keelt harjutada ja mõnusalt trenni teha. Poisid tegid ettepaneku, et mängime kolm kahe vastu. Päris vahva oli, sest ilmselgelt on minust lühemate ja nooremate poiste võistkond mulle paras. Pikemate inimestega ma arvatavasti mängida ei oskaks. Punkte me ei lugenud, aga meie Gleaga võitsime :D.

 Reedel on Glea sünnipäev pluss soolaleivapidu nr 2. Vahva!

Tervitaks Valmo Kriisat!

Olge tublid, 

  Mae

Ik ben slodrig

Nüüd oleme ametlikult vist kõigi võimalike legaalsete liiklusvahenditega siin Amsterdamis liikunud. Eile sõitsime praamiga. Me elame nüüd Amsterdam-Noordis, mis asub kesklinnast üle vee.

Muidugi saab sinna ka bussi ja autoga ning suure ringiga mööda teed , kuid praam viib lähemale. Kui rattaga tahame sõita, siis on hea praami peale hüpata, mõned minutid sõita ja koju pedaalitseda. Praamid on siin muuseas tasuta ja liiguvad  mitmel erineval liinil iga kümne või vähema minuti tagant. Nagu tavaline ühistransport (va. see, et nad tasuta on). Igatahes mõnus, kui saab ka praamiga liikuda :).

Täna (22.01) käisin hommikul jooksmas. Arvestades sellega, et jooksime ei ole mu meelisala ja kooli aegu oleksin pikamaajooksu hea meelega vahele jätnud, oli siiski päris mõnus. Kokku ei kukkunud, ära ei eksinud ja lihased veel ei valuta. Ehk viitsin mõni teinekord jälle minna, aga tore oli end üle pika aja rohkem liigutada. Hakkan end SEB sügisjooksu tarvis treenima.... või siis mitte.

  Ülejärgmine nädal saabuvad Amsterdami kaks Raed. Loodan, et Glea väga ära ei ehmata :D

Tervitused Viru- Jaagupisse, 

    Mae

Hey, look I found a snake..

Freggo

Heihooo, heihooo on kolimine hoos...

 Oleme Gleaga endale uue kodu leidnud :) vahva. Sisse saame sinna kolida alles selle nädala lõpus või uue alguses. Kolime vist Esmaspäeval sest siis on kolimisautot odavam rentida.

  Teisipäeval (11.01.11) oli meie viimane päev Tooropis :(. Pakkisime osad asjad juba esmaspäeval kokku ja teisipäeval veel viiimased asjad. Esmaspäeval võtsime ka Katrini käest saadud nari lahti ning tassisime need rauakolakad läbi pargi talle koju. lmselgelt vaadati meid imelikult. Tegevus toimus õhtuämaruses, võib-olla minagi oleks vaadanud, et kuhu need vargaplikad selle rauaga lähevad. 

Patrick aitas meil ülejäänud asju kolida, ta sai töö juurest furgooni. Kuna ta auto sai alles kell kaheksa ja esimesena kolisime me tema asju, mis võttis rohkem kui kaks tundi , siis meie asjade kolimiseni jõudsime alles pärast südaööd.. Koridori pealt saime omale uue diivani ja köögilaua, ka juba toas olnud mööbli võtsime kaasa. Väga hea ja lihtne moodus tube sisustada :).Koos oma tavaariga kolisime Haarlemisse Chrisi juurde elama, kes vapralt ootas meid kuni me kohale jõudsime ( mis oli umbes öösel kahe kolme ajal). Ta ise pidi hommikul vara kooli minema, meie tundsime süümepiinu, et ta meie pärast nii kaua ärkvel oli. Ise saime magama alles nelja ajal..ajasime Patricku ja Gleaga juttu. Patrick oli ka kaks ööd Haarlemis, sest ta enda pesa ei olenud veel täielikult valmis.

Kogu meie maine vara..

Vahepeal sai valmis ka seinamaaling Tooropis, mõned majanaabrid ulatasid ka oma abistava kunstikäe ja kritseldasid midagi.

 

 

Vahepeal käisime ka Patrickul abiks remonti tegemas ja seinu värvimas, meie lootused täideti ja saime isegi pintsleid ja värvirulle katsuda. Peaks mainima, et pagana head värvijad oleme...tegime oma naiseliku pilguga korralikumat värvitööd kui mõned poisid. :)

Heihoo, heihoo on värvimine hoos. Glea, Ivar, Ewoud ja Patrick :)

Chrisi juures Haarlemis olime kuni Esmaspäevani (17.01.11). Esialgu plaanisime pühapäeva kolida, kuid siis oli autot poole kallim rentida. Chrisil ei olnud selle vastu midagi, et kauemaks jääme. Endalgi oli sealt lõpuks kahju ära minna. Väga kodune tunne oli ja Chris oli niii lahke ja hea meie vastu. Ei tea isegi millega selle hollandlaste lahkuse ära oleme teeninud. Chrisi olime tegelikult enne umbes neli korda näinud ja tema meid ka, ometigi kutsus ta meid neda juurde elama.

  Kes veel ei tea, siis Chris on Patricku töökaaslane ja parim sõber ja Patrick on meie naabripoiss..

Pühapäeval (16.01.11) käisime Chrisiga rannas. Meil vedas jubedalt, sest üle pika aja ei sadanud, vaid paistis terve päeva päike..nagu kevad juba. Jalutuskäik rannas oli äärmiselt hea ja positiivne lõpp kolimisrohkele nädalale. Kõige esimesel pildil  üleval on Chrisi kass Freggo. Väga sümpaatne tegelane :)

Zandvoorti rannas. Glea, mina ja Chris

Nagu sai mainitud, siis esmaspäeval pakkisime oma asjad jälle kokku, et alustada nädala jooksul juba kolmandat kolimist.. Nüüd oleme uues kodus juba, siin on ka väga mõnus. Nüüd peame küll ühist voodit jagama, kuid see on suur voodi, vajadusel mahuks ka kolmas meie keskele. Aed on ka olemas, saame kevadel päikest nautida ja vorste grillida. Üritame end ka Amsterdami elanikeks registreerida, saame kohaliku pangakaardi ja muud vajalikku. Kahju, et sellised tähtsad asjad alles siis saame, kui kolme kuu pärast juba koju vaja tulla. Aga eelmises kohas ei olnud võimalik sisse registreerida ja ilma selleta ei saa kohalikku pangakaarti.

Meie köök ja Glea nõusid pesemas. Mina tegin süüa. Nii, et fair trade :D

Vaade mei elutoale

  Eile (17.01.11) otsisime uues elukohas kohalikku poodi. Kui natukene aega olime nõutult ringi tuianud, otsustasime abi küsida. Üks kohalik noormees, kes inglise keelt väga hästi ei rääkinud, otsustas meid poeni saata, pärast küsis kas me ikka kodu leiame üles. Huvitav kas ta oleks meid koju tagasi ka saatnud kui oleksime ta küsimusel eitavalt vastanud !? Jällegi näide kohalike headusest ja lahkusest..

Luban, et Eestisse tagasi jõudes ( ja siin ka juba) hakkan paremaks inimeseks..

Olge paid seal Eestis!

Mae :)

Kümme väikest neegrit...

http://www.youtube.com/watch?v=BNgbjTcD6hc

..ehk siis meie maja jääb elanikest üha tühjemaks ja tühjemaks. Meid elas seal tegelikult u 16, aga meie suhtlusringkond koosnenski peamiselt kümnest inimesest. Ja järgi jäi neid seitse... Teisipäevaks peame kõik välja kolima, kuigi osadel ei ole uut elukohtagi. Kes läheb tagasi vanemate juurdem kes  magab sõbra diivanil. Ka meie oleme mõned päevad jälle kodutud, sest uude kohta saame kolida alles nädala lõpus (15.jaan) või isegi natukene hiljem. Veel selgub kuhu me oma unerasked pead toetatud saame. Mööbli kohta me ka veel ei tea.. ehk leiab sellele ka koha.

  Täna (9.jaan) lähme Patrickule appi remonti tegema. Ühel korral juba käisime lüliteid ja uksepiitu teipimas, et saaks värvida, täna ehk antakse pintsel ka kätte. Loodame parimat :)

Neljapäeval lülitati meie majas internet välja, keegi vahepeal väitis, et see oli õnnetus, kuid kindlalt ei tea. Nüüd käime linnad tasuta Wifi kohtades istumas (peamiselt on tasuta wifi kohaks McDonalds, piinlik küll, aga rasked ajad.. burgereid me ei söö!)

Neti puudumine on halb ka seetõttu, et järgmine nädal on koolis mõned tähtajad ja ettekanded. Materjalid on loomulikult enamus internetis.. jah, neid saab alla laadida, kuid alati oleks ka lisaks vaja, kasvõi sõnaraamatut ja tervet päeva linnas ka ei viitsi istuda. Interneti puudumise tõttu ei tea ma ka millal järgmine sissekanne tuleb..:).

  Väljas on kuus kraadi sooja ja päike paistab, nagu aprilli algus Eestis, pole paha!

Mae

Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad kraav (Hollandi vanasõna)

Head aasta 2011 esimese nädala edukat lõpulejõudmist. Sest head uut aastat ei tohi enam soovida.

Kuidas uus aasta tuli..nagu eelmises postituses sai mainitud, siis suure peoga. Nagu sai ka mainitud, olid inimesed juba enne üheksat kohal, siis kui kolm Eesti neiut ei olnud veel peorõivaiski (kas selline kääne/sõna on üldse olemas: peorõivaiski, kõlab imelikult, agama loodan et saate kõik aru mida ma mõtlesin).

Enne peo algust sain ma ka šoki osaliseks. Läksin vetsu ja vetsust välja tulles nägin kahte poissi midagi ninna tõmbamas, mis ilmselgelt ei olnud tuhksuhkur. Filmist on küll selliseid asju nähtud, kuid live's  oli kuidagi palju hullem. Pärast selle nägemist ma enne poolt ühteist toast välja ei julgenud minna.. Õnneks need ei olnud meie tuttavad poisid ja ülejäänud õhtu ma nendega kokku ei sattunud, kuigi Gleale pakuti kahel korral kokaiini (millest ta muidugi keeldus)! Meie omad poisid ütlesid ka, need on mingid imelikud, et kohe peo alguses tõmbavad end pilve.

Kui mõned ülal mainitud narkootilised vahejuhtumid välja arvata, siis oli tore pidu. Rahvast vist päris 150 ei olnud kohal, kuid parasjagu siiski.Kohal oli kolm või neli erinevat DJ-d, valgustehnika, avatud baar ja kõik muu tore. Keskööl sai näha ilutulestikku ja mekkida šampust. Glea käis kahel korral käpuli ja mina ühel korral, mitte seepärast, et oleksime liiga joogised olnud, vaid pigem seepärast, et inimesed ajasid jooke tantsupõrandale ja siis seal talluti mustade jalanõudega sees, põrandale tekkis libe sopakord. Minu õnnetuseks jäi tantsupõrand WC teele ja just "ninapuuderdamisruumi" minnes ma käpuli käisingi. Luud on terved, ego sai natukene kannatada.

Mina läksin kuue ajal magama, kuid muusika (muusika on selle asja kohta liiga palju öeldud, pigem hull tümakas) kestis veel edasi, ma ei tea millal see vaikis, mina olin selleks ajaks sügavas unes.

Hommikul koridoris liikudes oli õhus tunda õllevinet ja näha sopast põrandat, nüüdseks on kõik korras.
Pärast aastavahetust mängisime Breti ja Gleaga turiste, käisime linnapeal, Glea ja Bret käisid ka kanali kruiisil. Oli tore. Nüüdseks on Bret juba lahkunud.

Turistid Amsterdamis: Mae, Bret ja Glea

Mina olen nüüd haige. Ei ole eriti meelidiv, aga ju see oli paratamatus, kui ümberringi kõik gripis vaevlesid. Loodan lähipäevil juba terveks saada, ei viitsi haige olla. Äärmiselt tüütu!

  Maja hakkab üha tühjemaks jääma, inimesed kolivad välja, hüljatud mööbel vedeleb koridoris ja palju vaiksem on. Niii kahju.. ja nagu on enne korduvalt mainitud, siis tahaksin ma siia majja kauemaks jääda, nagu ka teised majaelanikud.

Saldejumps ja valleraa, 

   Mae