Mokumis: Das is echt niet normaal..

järgneb pikk lühikokkuvõte märtsi tegevustest. Etteruttavalt võib öelda, et märts oli üks äraütlemata vahva kuu!!

Hispaanlased, sakslased ja eestlane!

12.märts käisid meil külas kursakaaslased. Pärast pikki läbirääkimisi, kas tulla või mitte ja kuskil on veel mingi pidu. Aga lõpuks tulid meie toredad kursakaaslased ja veel mõned hispaanlased, hollandlased ning eestlased meie hubasesse kodusse. Vahepeal läks jutuvadin nii kõvaks, et tundsime piinlikust naabrite ees. Aga õhtu oli siiski hästi, hästi vahva.

19. märts käisin spontaanselt ühel väääga lahedal peol, mis iseenesest toimus nö. in the middle of nowhere. Kursavend Toni kutsus, teised kursakaaslased olid ka seal, kahjuks ei saanud Glea meiega ühineda, sest teda tabas mingi viirus (mis nüüd on vaikselt minule üle kandunud..köhin nagu hobune).

Peo eelsoojendus algas ühes ühikas, kus sai pruugitud natukene rohkem veini kui oleks pidanud. Kuid rattasõit veinise peaga läks palju kiiremini :).

Kirikupeol. Eesreas vasakult: Sandra, Lucy ja Natalja. Tagareas vasakult: David :), Lars ja Steven

Peokoht ise oli Amsterdami keskelt 12 km kaugusel. Pidu ise toimus vana kirikus, mis asus keset tehnopargi laadset kohta. Ehk siis hästi palju betooni ning suuri lao- ja tehasemaju, ja kõge selle keskel nö. roheline saareke mõne maja ja kirikuga. Tegelikult oli see koht muudetud mingiks kunsti ja kultuurikohaks. Hästi palju skluptuure ja muud seesugust. Kirikus oli altari asemel DJ pult ja kantsli asemel baarilett. Väga huvitav kogemus. Peole oli kohale tulnud väga palju inimesi, väga palju toredaid inimesi peaks mainima. Me ei astunud enne kirkust välja kui päike juba kõrgel taeva kohal paistis, kõik olid nagu vampiirid, kes pole päikesega harjunud. Peo lõpuks olin ma koos kursakaaslasega nii väsinud, et tukkusme tooli peal üksteise võidu. Aga enne ei saanud koju ka minna, sest ühistransport ei liikunud. Praami peal oleksin peaaegu magama jäänud ja paar lisaotsa sõitnud. Õnneks taipasin siiski rattaga maha minna ja poolkinniste silmadega koju pedaalitseda.

Sattusin kokku ühe megatoreda poisi- Davidiga. Ta ise on pooleldi belglane ja sünnikohaks on Leuven. Kunag ammu on isegi Eestis käinud. Nii lahe, et igal pool on ikka inimesi, kes on meie väikeses Eestis käinud. Üldjuhul ikkagi enamus ei tea kus see täpselt asub. Peole järgneval nädalal käisime kahekesi koos kinos ja niisama linnapeal jalutamas. Homme lähme Vondeli parki piknikule (lubas hästi päikselist ilma kaa, ootan juba põnevusega). Kevad on vist südames natukene :). David lubas sel suvel ka Eestisse tulla, eks siis need kes teda näevad, saavad isa veenduda kui lahe inimene. Koguaeg saab nalja ja kunagi ei ole igav.

Vahepeal käisime Gleaga koolis ja mina ka tööl. Ma polegi vist veel mainunud, et leidsin töö. Tänu ühele teisele eestlasele. Töökohaks on baar, restoran, ööklubi Rain. Kuigi mõtlesin, et hakkan tööle baarleti taga või siis vähemalt klaase kokku korjama, suunati mind hoopiski kontorisse tööle. Alguses olin küll natukene pabinas, et mis saaba ja mulle see kontoritöö eriti ei istu, kuid midagi ületamatut õnneks ei ole. Ühel korral töötasin ka öösel klubis, valasin mõned õlled, viinad ja koristasin klaase.

Töökaaslased on niiii lahedad, mulle jubedalt meelidvad. Boss ise on egiptlane nagu ka paljud teised töötajad. Mõni hollandlane, veel üks eestlane, horvaat, poolatar, taivanlanna, britt ja austraallane, sai vist kõik töötajate rahvused ette loetud. Koguaeg käib tögamine ja nalja tegemine. Ma jään neid inimesi tõesti igatsema, kui Eestisse naasen. Samas ei ole välistatud võimalus, et ma kunagi Amsterdami naasen, vähemlat on töökoht olemas :).

23 märts saabus Hollandi pinnale Erika. Juhuuuuu.. ta tuli läbi saksamaa, seega tegime koos Jimiga (Jim on kohalik, kes oli Erasmuse programmiga Eestis, ta on Erika peiks väikestviisi :P) väikese road tripi, et Erika peale korjata ja Hollandisse tuua.

Esimesed päevad ja ööd viibis ta Jimi juures Haarlemis ja laupäeval (26.03) tuli minu juurde Amsterdami. Kutsusime Ewoudi külla ja läksime õhtul ratastega linna peale. Ewoud vedas mind pakikal, vahel on päris tore nii sõita, et ise väntama ei pea.Hämmastav milline külgetõmbejõud Erikal on. Jõudsime vaevalt pubis maha istuda, kui juba hakkasime naaberlaua poistega rääkima. Õhtu edenedes käisime koos uute sõpradega (kolm poissi) veel ühes pubis ja lõpetasime Timo ( üks nendes kolmest) ühikas. Vahepeal oli meiega veel mingid poisid ühinenud, lõppkokkuvõttes meie Erikaga ja kaheksa poissi...

See pagana kellakeeramine ajas ajaarvamise nii sassi.. no koju jõudsime seitsme ajal hommikul. Ewoud oli minu vedamisest nii väsinud, et jäi kohe diivanil magama.

Erika nautimas oma elu esimest kabriosõitu :)

Piknik Vondelis

Pühapäeval (27.03) oli niii ilus ilm. Varem oli kokku lepitud Erasmuse piknik Vondeli pargis. Ewoud tuli eelmisel päeval meie juurde oma ema kabrioletiga, seega sai selle kevade esimene kabriosõit ka tehtud. Päike paistis ja soe tuul puhus juustes. Kevad on tore aeg.

Vondeli park on nii suur, et teisi piknikulisi me üles ei leidnudki. Mis seal ikka, lõime oma pikniku üles. Hiljem ühines meiega ka Tim. Mõnus oli päikese käes logeleda ja süüa! Vondeli park oli inimesi täis, kes pikutas niisama, kes tuli perega grillima ja kes mängis jalkat. Tõeline melu.

Õhtul läksime Erika veelkord linnapeale, et teha tuur punaste laternate tänaval. Kuna eelmisest õhtust oli väike unevõlg, siis kauaks me ei jäänud.

Erika, ratas ja lilled

Koduteel korjasime tee äärest mõned peotäied nartsisse. Teate, need kasvavad siin nagu muru. Kevad on, lilled olid ilusad, Erika oli siin. Ma arvan, et keegi ei pahanda, kui me mõned peotäied koju viisime. Ma tean , et see on nõme kui Eestis võõrasemasid haljaslaladelt välja kaevatakse, aga siin ei pane keegi tähelegi. Päevasel ajal käivad tädikesed seal oma suuri koeri situtamas ja kõnnivad üle lillede nii, et need puruks lähevad. Ma arvan, et me tegime lilledele teene. Need pole siiamaani ära närtsinud.

Esmaspäeval käisime veel linna peal ringi ja vaatasime mõned tähtsad kohad üle. Ilm oli jälleg mõnus ja soe. Erika leidis ühest turisti teatmikust sellise koha nagu Kassipaat, ehk siis paat kodututele kassidele. Käisime ka seal ja saime leevendust oma kassiigatsusele.

Dam'i platsil vaatasime ühte suure suuga (suur suu selles mõttes, et sealt tuli pidevalt möla) trikimeest, kes kavaldas Erikalt ühe või kaks musi välja. Sõime kohalikke friikartuleid ja nautisime niisama üksteise seltskonda.