Aprill, aprill...

... ehk siis osa eelmisest postitusest oli jama ja mõeldud aprilli naljaks eelkõige minu vanematele, kes arvasid, et ma toon koju ühe tõmmu armukese!  Nali toimus koostöös kalli venna Mardiga! Tegelikult mul ei ole kevad südames, ma ei ole leidnud omale ühte tõmmut poissi, keda suvel Eestisse vedada. Davidi pärisnimi on Erik ja ta on küll Belgiast, kuid esivanemad on Haitilt. Ta on ka tegelikult Eestis käinud umbes kaks aastat tagasi seoses Leuveni ja Tallinna Ülikooli vahelise koostööga. See pilt, mis kajastus blogis, oli tehtud Eestis või Soomes.. noo igatahes oli sobilik peopilt mida postitada. Pulmakelli ärge oodake, vähemalt mitte veel niipea ja vähemalt mitte minu omi!

 Kõik ülejäänud selles postituses oli enam-vähem tõde. 

Laupäeval (02.04.11) käisime Gleaga hoopiski mõnes muuseumis. Nimelt oli Amsterdamis muuseumi nädalavahetus ning paljud muuseumid ning näitused olid külastajatele avatud tasuta või siis tavaliselt kõvasti väiksema hinnaga.

Jõudsime vaid kahes muuseumis käia, sest teine, Tropenmuseum, oli nii suur, et selle läbi vaatamiseks kulus päris mitu tundi. 

Esimesena käisime vana teatris mis sõjaajal oli mõeldud ainult juutidele, nüüd on see pigem mälestusmärk sõja ajal tagakiusatud, laagritesse saadetud ja tapetud juutidele. Ajaloolises mõttes oli väga huvitav, kuid eriti midagi seal vaadata ei olnud.

Teine muuseum- Tropenmuseum oli väga põnev ja suur, seal sai palju näha, kuulda ja katsuda. Natukene meenutas Briti ajaloomuuseumit. Saime targemaks, lindistasime oma joodeldamist ja väga lõbus oli ka.

Saime proovida ka  erinevaid aafrika stiilis soenguid. Ma arvan, et mulle sobib päris hästi, enne kojutulekut lasen teha sellise :).

Pärast Tropenmuseumit liikusime Museumpleini (muusemi platsi) poole, et külastada Stadelijkmuseumit, kus näidatakse kaasaegset kunsti. Kahjuks muuseum just suleti ja kunst jäi nägemata. 

Me ei lasknud end sellest häirida, sest ilm oli niii mõnus ja soe, päike paistis, linnud laulsid ja terve plats oli inimesi täis. Nautisime päikest ja ostsime masinajäätist! 

Rääkides masinajäätisest, siis kohalikus McDonaldsis maksab väike masinajäätis 50 senti. Kahjuks või õnneks oleme selle tõttu eelpool mainitud söögiasutuses palju tihedamad külalised!

Pühapäeval (03.04.11) saabusid meile külla Glea ema ja tema abikaasa Dietrich. Pärast väikest istumist viidi meid Gleaga linnapeale sööma. Kuna Dietrich on suur gurmaan ja soovis süüa midagi aasiapärast, siis seadsime sammud Hiinalinna suunas. Toit maitses hästi (mulle ja Dietrichule vähemalt, Gleal ja ta emal nii väga ei vedanud, sest nad said maitsetut riisi..) ja kõht sai väga täis. Pärast väikest jalutuskäiku liikusin mina kodu poole ja jätsin Glea oma perega linnapeale.

Esmaspäeval (04.04.11) käisime klassiga ekskursioonil ühes nö. ümberõppeasutuses. 

Sotsiaaltöötaja pilgu läbi väga hea, kasulik ja toimiv koht. 

Hiljem saime jälle kokku külalistega, et minna koos poodi ja osta asju õhtusöögi jaoks. Glea küpsetas brownie ja mina tegin soolase toidu- kana maapähklikastmega, nuudlid ja juurviljad. Maitses hästi ja kõht sai jällegi täis. Pean mainima, et neile meeldis see toit isegi rohkem kui eelneval päeval restoranis söödud!  :) vahel on hea kiitust ka saada..

Kolmapäeval (06.04.11) käisime ekskursioonil Het Schipi muuseumis. Väga huvitav koht arhitektuuri huvilistele. 

Osa toredatest kursakaaslastest

Het Schip

Laupäev (09.04.11) oli küllaltki tegevusrohke. Hommikul (või umbes lõuna ajal, kui me üles ärkasime) läksime järjekordsesse muuseumsse. Seekord meie oma kohalik Muuseum Noord. Muuseum asub vanas küla saunamajas ning väljapanek koosneb põhiliselt kohalike elanike jutustustest. Tore oli ikka, kuigi me ei saanud enamusest aru..

Gemeinte badehuis

Koduteel jäi meile ette kalaputka, kust olime korduvalt mööda käinud, kuid kunagi midagi ei ostnud. Seekord otsustasime vaadata, et mis seal pakutakse. Mõni päev võiks ju heeringat küll lõunaks süüa. Sel ajal kui sortimenti uurisime, pisteti nina alla kaks kalapalli. Hiljem lahkusimegi purgi heeringate, 200g kalapallide ja küüslaugu kastmega. Aga need kalapallid olid megasuper head. See ei jää kindlasti viimaseks korraks, kui sealt putkast midagi ostame.

Tudengilõuna

Õhtul ostsime veel ühe euro poest mullitaja. Ilmselgelt päeva parim ost (pärast kalapalle).

Glea mullitamas

Vahepeal veel niipalju, et sain Glealt juba ammu, ammu köha, siiamaani ei ole üle läinud, kuigi juba teine köhasiirupi purk saab varsti tühjaks. Teen vahel hobuse häält..

Laupäeva õhtul läksin ma köhast hoolimata peole- Vrijbuiters Go Berlin Underground. Huvitav oli.. toimus klubis nimega Studio K. Mitu erinevat saali, erinevate muusikatega. Mulle vist hakkab jälle õlu maitsema, jõin seal ühe klaasi ja arutlesin endamisi, et ei olegi ju kõige hullem. Pigem jään siiski rohkem veinisõbraks.

 Studio K toimib päevasel ajal ka kinona ja kinos jooksis ka peoõhtul üks film. Läksime siis Birgüli, Toni ja Enricoga kaema (meiega veel kaasas olnud Sandra oli vahepeal kuskile mujale ära kadunud).

Valgel ekraanil jooksis väga veider ja lõputu Jaapani anime film.. peaks selle kunagi üles otsima ja korralikult vaatama mida see endast ikka kujutab. Sel ajal kui Toni otsustas suitsetama minna, jäime meie kolmekesi kinos magama. Uni oli nii hea ja magus, toolid olid ka väga pehmed, arvatavasti pehmemad kui mu voodi! Järsku lasti taskulapmi näkku ja turvamees ajas meid üles. Ju talle siis ei meeldi, et unepuuduse käes vaevlevad tudengid magama jäid (või siis see väike fakt, et me jalad olid teise tooli peal, palun vabandust, enam ei tee :)) Hommikul, koos päikestõusuga, asusime vapralt rataste seljas kodupoole. 

Magasin kaks tundi ja siis sõime Gleaga eelmisel päeval ostetud heeringa koos keedukartulitega ära! Nagu ka kalapallid, maitses heeringas hea. Suured olid teised.. rullmopsiks oli terve (haugi suurune) heeringas keeratud.

Pühapäeva õhtul (10.04.11) läksime Gleaga koos peole. Toimus see meie kool lähedal ühe ajalehe peakontori seitsmendal korrusel. Vaade oli hea ja pidu oli ka tore. Hiljem ühinesid meiega ka osad kursakaaslased. Seekord lahkusime varem, sest väsimus hakkas kohale jõudma ja unevõlg nõudis tasumist.

Esmaspäeval (11.04.11) lasin rahuga lõunani ja isegi Glea ärkas enne mind üles (üldiselt on meie majapidamises vastupidi). Seadsime end korda ja läksime Amsterdami loomaaeda Artis. (Enne ostsime McDonaldsist masinajäätist muidugi). Õnnekombel avastas Glea, et teatud koolide õpilastele kehtib sooduspilet- 2.50eurot, tavalise 19 asemel. Väga meeldiv. Loomaaed ei olnud küll nii suur kui Tallinna oma, kuid loomi jagus seal sellegipoolest tohutult. Esimest korda elus nägin päris elus kaelkirjakut, sebrat ja pingviine ka. Käisime liblikamajas, vaatasime sadu erinevaid kalu, roomajaid, ahve, laiskloomi, gorillasid, linde, flamingosid. Seal tuiasime nii mitu tundi ringi, et jalad olid pärast küllaltki väsinud.

Muidugi ei tasu mainimata jätta esmaspäeval valitsenud troopilist kliimat. Kampsuni väel oli väljas palav, päike lõõskas ja paistis, et korraks on juba suvi meie õuele jõudnud.  Glea käis väljas sandaalide väel ja mina tõmbasin selga seeliku! MÕNUS!

Haruldane makaak

Pingud

Perekond Kaelkrjakud

Gorillade perepea, kellele maitsesid porganid

Kilpkonnadega, kes sama hästi oleksid võinud olla ka kujud

Möödunud nädal oli väga teguderohke, mis on hea, sest varsti ootab meid Maarjamaa. Tuleb viimast võtta!

Varsti saab jälle nädala selgroog murtud. Mamps ja paps hakkavad homme Hollandi poole liikuma, reedel jõuavad kohale ja laupäeval jõuavad A'Dami. Ootan juba neid kui ka kohukesi, mis end loodetavasti nende kohvrites peidavad.

Mõnusat kevade saabumist Eestisse! Meil on puud juba rohelised, ära õitsenud ja nartsissid on ka juba närtsinud!

Mae