Blogi on nüüd natukene pikemaks ajaks unarusse jäänud. Möödunud nädal on olnud küllaltki teguderohke ja põnev.
Kool endiselt täies hoos ja erinevad tähtajad lähenevad väga kiiresti. Kuid üritame oma laiskusest siin Gleaga pidevalt võitu saada ja asjad ikka ära teha. Täna hommikul oli suur tahtmine poppi teha, kuid suutsime siiski end sellel ülivarajasel hommikutunnil jalgele ajada ja kooli kobida. Ka meil siin hakkab külmemaks minema, hea seegi, et karge õhk meid ärkvel hoiab.
Niisiis eelmisest nädalast.. esmaspäeval tegime algust hollandi keele õppimisega. Hetkel võib öelda, et see keel ei ole sugi lihtne ja õpetaja lippab suht kiire tempoga edasi. Kuid nüüd on juba tähestik ja numbrid enamvähem selged..nagu esimeses klassis oleks jälle. Seletuseks niipalju, et tähestik on küll sama mis inglise keeles, kuid hääldus on hoopis teine..Mõned põhiväljendid on ka selged, kuid kahjuks kipuvad need suht kergelt ununema. Aga poes ning koolis saab neid lihtsamaid asju ikka usinalt kasutada.
Teisipäev algas jällegi utoopiliselt vara. Pärast loengut läksime koju ja siis kella ühe paiku taas linna, et minna vaatama balletitundi. Ja jh..Vlad sebis meid oma balletitundi vaatama, öeldes, et me oleme tema vanad klassiõed Eestist. No see oli selline poolvale, sest Glea on ka tegelikult vana klassiõde, erinevalt minust. Saali astudes hakkasid teised koha sosistama, et Vlad tõi oma pruudid vaatama :D Meie vana tuttava grusiin oli ka kohal.
Gleaga võtsime koha saalinurgas sisse ja üritasime istuda võimalikult sirge selja ja sisse tõmmatud kõhuga.
Meie olime igatahes väga elevil ja nii lahe oli neid vaadata. Õpetaja oli täiesti omaette teema. Selline keskeas paksemat sorti mees ( ja selle all ma mõtlen, et õllekõht oli suurem kui meie papil), kes ilmselgelt rääkis viite erinevat keelt, kasutades neid segamini, samal ajal vehkides lüüriliselt kätega, visates vasakule poole kalduvaid nalju ja istudes toolil. Vahepeal oli tal isegi aega meiega rääkida ja mainida, et me arvatavasti vaatama, et see ühelt jalal hüppamine, varvastel seismine, jala kaela taha väänamine, kümne piruetti järjest tegemine ja naiste tõstmine on äärmiselt lihtne asi..aga tegelikult naised, kulub selleks aastaid harjutamist ja trenni. Ma ei tea kas me olime sellise näoga, et asi paistis nii lihtne või ta lihtsalt otsustas anda natukene seletusi. Pärast ta veel ütles meile, et eesti keel on väga ilus keel ja kiitis ka Vladi.
Pärast balletitunde läksime kooli ja hiljem pidime saama jälle baleriinidega kokku, et minna Erasmuse iganädalasele peole. Seekordne pidu oli suht tühi ja igav ning me ei näinud ka oma kursakaaslasi , seega me otsustasime neljakesi sealt lahkuda. Suured naised nagu me oleme, otsisme meie Gleaga süüa. Tema ostis kanakebabi ( ja sai selle tänu oma säravale naeratusele poole suurema) ning mina ostsin šokolaadi ja šokolaadinööpidega kaetud vahvli. Baleriinid ilmselgelt nii hilistel öötundidel ei söö, me ei ole kindlad, et nad üldse kunagi midagi söövad. Üldjuhul paistab, et enamjaolt joovad nad veini ja teevad kanepit. Õhtul nad veel rääkisid kuidas vähemalt kolmel nende grupi tüdrukul on söömishäired ja teised ka eriti ei söö. Käib oksendamine ja valuvaigistite söömine...päris jube oli kuulata.
Üldse see narkoasi siin Amsterdamis on kuidagi lõdva (üllatus?) Ma ei mõtle lihtsalt coffee shoppe ja kanepit tõmbavaid noori, vanu ja peamiselt turiste, vaid vabamalt liiguvad siin ka muud mõnuained. Nt ecstasy on nii igapäevane ja vabalt kättesaadav peodroog, et nende jaoks see ei olegi midagi erilist. Kuigi nad nüüd ei ole iga päev pilves või laksu all, kuid neile on kohati see sama nagu eestlastele viina joomine. Nt meie ülakorruse naabripoiss on isegi enda köögis mingisugust droogi kokku keetnud, ütles, et esimesel korral oli keerulisem kuna nad ei teadnud palju midagi täpselt sisse tuleb panna, kuid järgmine kord on juba lihtsam, sest nad teavad juba kuidas asi käib. Muidugi ta ise õpib ülikoolis ka keemiat. Ei me ei ela mingis narkourkas, need inimesed on kõik normaalsed ja tavalised, kuid lihtsalt Holland ise on teistsugune. Ka meil endal on imelik nende jutte kuulata, kuid need ei ole kuidagi nii halva maiguga kui Eestis. Kanepihaisuga oleme ja juba nii ära harjunud, et see lõhnagi nagu põlev sõnnik. Ja jällegi rahustuseks emadele-isadele, me ei ole kogenud nö. The real Dutch experienci, ehk proovinud erinevaid meelemürke ja seeni jne.
Kolmapäev ja neljapäev olid küllaltki rahulikud päevad, käisime koolis ja olime muidu muhedad. Aga vot see reede..no reede oli üks tore päev, sest kesköötunnil saabusid Amsterdami kosmopoliitsed Kaire ja Tom! Isegi arutasime, et kuidagi imelik on. Kaire tuli Saksamaalt, Tom Taanist ja kokku saime minu juures Amsterdamis (lisaks veel meie kosmopoliitususele : D on Liiv Hispaanias ja Sass kobis Austraaliasse).
Kui Kaire ja Tom Amsterdami jõudsid, olid kõik pubid juba kinni... tegelikult mitte. Otsustasime kõik koos minna ühele Erasmuse peole, kuid järjekord ukse taga oli nii pikk ja ühed tüüpid, kes meist ette trügisid ajasid meid närvi ja suurema lööma vältimiseks (nali), otsustasime lahkuda. Kohtasime oma kursakaaslasi ja leppisime kokku, et kohtume nendega Leidsepleinil (Leidseplein on Amsterdami (öö)elu kekuseks) ja istume seal kuskil pubis maha. Kuna koolikaaslastel kõigil on juba rattad olemas, siis meie läksime eespool jala minema. Leidsepleinile jõudes selgus, et kõik pubid on juba suletud, kell oli umbes kolm (öösel). Ainuke koht mis avatud, oli puupüsti täis ja sinna me ei läinud. Jalutasime veel platsi peal ringi ja tee peale jäi meile Wok to Walk jällegi. Meile haakisid sappa ka kaks ameeriklast, kes arvasid et ma näen tark ja usaldusväärne välja (sest mul olid prillid ees), ning kui ma ütlen , et Wok to Walk on hea, siis nad tulevad ka sinna. Ja nad ilmselgelt tulid. Ostsime oma nuudlid ja riisid ning istusime lauda..selle aja peale kursakaaslased olid kuhugi ära kadunud. Toit oli he aja seltskond ka. Need ameeriklased olid naljakad, eriti üks, kes oli väike nagu püksinööp aga jube jutukas. Igatahes meil oli lõbus. Koos nendega jõlkusime veel linna peal, otsides mõnda avatud pubi. Igatahes me ei leidnud seda ja lõpuks olime jõudnud kohta, kus me Gleaga ei olnud eriti käinud ning keskjaama ööbussile läksime arvatavasti ringiga..mis teha kui ei tunne linna veel nii hästi. Hommikul vara jõudsime koju. Imelik, et mitte midagi tehes oli öö ikkagi pikk.
Minul läks pärast nelja tundi uni üle ja ma otsustasin olla natukene kasulik, ehk siis pesu pesta, poes käia (2x) ja hommikusööki teha. Samal õhtul ootas meid ees ka soolaeivapidu :). Niiet ettevalmistusi oli vaja natukene teha.
Kahe ajal said ka Kaire ja Tom omale kargud alla ja ma viisin nad linna. Esimese asjana näitasin neile punaste laternate rajooni, kus ka nemad said oma silmaga näha erineva kuju, suuruse ja näoga naisi akendel, tutvuda erinevate huvitavate teatrite ja kinodega ning külastada mõnda väikest sekspoodi. Edasi liikusime läbi hiinalinna kesklinna, süües vahepeal megamagusaid šokolaadivahvleid ja juues kohvi. Päike paistis, parimad sõbrad oli kõrval, kõht oli täis- mida veel tahta.
Kesklinnas läksid meie teed lahku, sest mina läksin koju ettevalmistusi tegema ning Kaire ja Tom läksid sex muuseumisse.
Õhtune pidu oli väga tore. Palju inimesi, juua , süüa , hea seltskond jne. Ka külalised jäid rahule! Kõige vahvam soolaleiva kink oli kiirkeedukann, mille Tim ja Marcus meile tõid. Kannu firmaks oli Princess ja Tim ütles nii armsalt, et Princess minu kahele pritsessile. No printsess läks kohe järgmisel hommikul katki ja Tim tõi meile järgmisel kolmapäeval uue asemele (aga sellest hiljem). Üldse on endiselt inimesed siin nii toredad ja abivalmis. Nagu ka üks naabrimees mainis, et me oleme nüüd nende majas, keegi peab ju meie eest hoolitsema :) Lisaks Tomile ja Kairele jäi ööseks ka Tim, kes magas kellegi teise toas, kuid hommikul kell kümme oli juba meie juures platsis. Lisaks veel sellele, Jurre, meie kokk-kondiiter-keevitaja, kes küll peolt varem lahkus, et minna mingile muule peole, koos oma sõbra Robiniga, kes tuli ka meie peole, lubas hommikul tagasi tulla ja teha hommikusööki (ma arvan, et see eelmine lause Tondile väga ei meeldiks). Ja just nagu kellavärk, olid ka nemad kell kümme hommikul uksele prõmmimas. Jurre tegi muna ja vorsti hommkusööki ja tõi need kõigile toas olijatele voodisse- how cool is that!?
Kaire ja Tom lahkusid keskpäeval pisut väsinuna, kuid loodetavasti õnnelikuna. Pühapäev oligi selline vegeteerimis ja pohmeluse päev. Jurre ning Robin jõlkusid ka meie toas kella kaheni ning Tim aitas koristada, ning lahkus alles kolme ajal. Meie Gleaga vegeteerisime edasi. Õhtul oli veel Ewoudi toas filmiõhtu, kuid meil oli esmaspäeval vaja kooli minna, seega läksime juba kell kümme magama. Nädalavahetuse võib igatahes kordaläinuks lugeda!!!
 | |
| Eesti lippu hoidsime ikka kõrgel!!! |
Kahjuks ei saanud peole tulla Katrin, sest oli tööl.
Järgmine nädal algas samuti kooliga ja keeletundidega. Kolmapäeval tulid Tim ja Marcus jällegi külla, et ära tuua uus keedukann. Enne seda oli pereõhtusöök, ehk siis see 20 euro asi millest ma ühes varasemas blogis kirjutasin ja pärast liikus kogu seltskond sujuvalt meie tuppa magustoitu sööma. Valmistasin valgešokolaadikooki, mida koos teega nautida. Lõppkokkuvõttes kogunesid jällegi kõik kodus olevad majaelanikud meie tuppa ja veetsime koos meeldiva õhtu. Oma kiituseks võin öelda, et kook maitses kõigile..ajee. Seekordne õhtu ei kestunud õnneks hommikuni ja meie Gleaga läksime keskööpaiku magama, sest neljapäeval oli vaja kooli minna. Tim ja Marcus jäid viimasest ühistranspordist maha ja seega olid nad meil öömajal. Marcus kukkus öösel välivoodist läbi :D, ei ole küll ilus naerda aga natukene naljakas oli ikka... Ja siis ilmus kohale Guus, kui meil olid juba tuled kustus ja tekk üle pea, öeldes: " Ma kuulsin, et teil pidi siin pidu olema?!" Noo jah.. sai talle mainitud, et jäid kümme minutid hiljaks. Aga ta tahtis pidu uuesti üles soojendada, mis ei õnnesunud ja kurvalt koos kaasas olnud õllepudeliga vantsis ta oma tuppa magama.
Ja täna on juba uus neljapäev...ME SAIME OMALE RATTAD!!! jeee ma olen jube õnnelik ja elevil, kahjuks Glea minu entusiasmi ei jaga, sest ta ilmselgelt kardab surma saada vms. Aga jah..minu ratas on eriti suur ja mehine..aga väga lahe ja vanakool..mulle meeldib. Omaasi kuidas sellega siin Amsterdamis sõita on. Gleal on natukene väiksem ratas. Mustad mõlemad. Pakikad on küljes ja Gleal on isegi eespool pakikas olemas. Seega ta saab kahte inimest korraga transpotida. Homme plaanime ratastega kooli minna. Kui google mapsi andmetel on rattaga sinna 15 min, siis meie varume aegsasti tunnikese :D. Enne kooli tahaks ka Waterloopleinil olevalt turult läbi käia ja rattaluku osta, mis arvatavasti maksab sama palju kui ratas. Aga siinsed lukud on ikka jurakad, jämedamad kui lehmaketid ja kaaluvad oma seitse-kümme kilo. Umbes nagu Mardi mootorratta lukk. Ja mõnel inimesel on isegi kaks lukku- ühega pannakse ratas lukku ja teisega ratas mõne posti külge. Rataste varastamine on siin väga aktuaalne. Aga alati on võimalus omale kuskil silla alt 10 euri eest "uus" ratas osta (või siis oma vana tagasi). Elame näeme mis meiega ja meie ratastest saab. Igatahes põnev, põnev...
Kui homme tervete luudega pääseme, siis järgmiste blogimisteni!
Tot Ziens!!!
No comments:
Post a Comment